Kumu ÖÖ 2011

Written by . Filed under Kontsert, Uudis. Bookmark the Permalink. Trackbacks are closed, but you can post a comment.

INFO/ARTISTID/KAVA/PILETID

Kumu ÖÖ festival toob 20. mail Tallinnasse eksperimentaalse muusika üle Euroopa

Oodatud suve alguse muusika- ja kunstipidu Kumu ÖÖ, mis sel aastal on ka osa Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 programmist, toob publiku ette 13 artisti üle Euroopa. Festivali raames on avatud ka Kumu tänavuse kultuuripealinna aasta suursündmus, digitaalkunsti näitus “gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”.

Kumu ÖÖ üheks peaesinejaks on Saksamaa post-techno trio Mouse on Mars, kes alates aastast 1993 on eksperimenteerinud techno, ambienti, dub’i, rocki, krautrocki ja punk-mõjudega, üllatades aastal 2007 fänne ja muusikapressi projektiga Von Südenfed, milles lõi kaasa The Falli ninamees, postpunklegend Mark E. Smith. Kumu ÖÖl kuuleme ka Mouse on Marsi aasta teises pooles ilmuva uue albumi lugusid. Mouse on Marsi karjäärile andis olulise tõuke aga just festivali teine peaesineja Seefeel, soovitades neid aastal 1993 oma toonasele leibelile Too Pure. Peale 5-aastast vaikust tuli Londoni dreampop-shoegaze-ambientelektroonika-bänd Seefeel jaanuaris lagedale fantastilise omanimelise albumiga plaadifirma Warp alt. Värsket albumit on võrreldud arvustustes Portisheadi plaadiga „Third“, kuid lugudest ei puudu ka Seefeeli äratuntav eeterlik-kihiline kõlapilt, mis laetud kajade, koorilaulukatkete, suminate ja kõige ootamatumate helidega – käekiri, mille iseloomustamiseks on tihti nimetatud shoegaze’i legende My Bloody Valentine ning Slowdive.

Lisaks juba mainitutele astuvad öö jooksul üles veel mitmed omanäolised esinejad: Andrew Hung, üks pool Bristoli moodsa müramuusika duost Fuck Buttons, noor ja geniaalne Vene elektroonikaartist Mujuice, kes märtsis Tallinn Music Weekil publiku keema lõi, Rootsi indie-jazz-punk bänd Thus:Owls, underground-tantsumuusika ringkondades viimasel ajal elevust tekitanud Illum Sphere Manchesterist, Tallinn Music Weekil rohkelt tähelepanu pälvinud multiinstrumentalist Multiphonic Rodent, Soome psühhedeelse indie-popi bänd Eleanoora Rosenholm ning Eesti muusikaringkondadele tuttav produtsent-helilooja Marsen Jules. Oma sel kevad-suvel ainsaks jääva Eesti live-esinemise annab hetkel Londonis elav ja õppiv lo-fi-popi viljelev Maria Minerva, kel varuks plaadileping USA leibeliga Not Not Fun. Oma kriitikute poolt kiideud albumi “Seesamseesam” materjaliga astub üles Imandra Lake, albumit “Debüüt” esitleb elektro-pop bänd Laulan Sinule ja oma esimeselt välisesinemiselt, St. Peterburgis festivalilt SKIF naabub Kumu ÖÖle shoegaze punt Väljasõit Rodelisse.

Kumu 5. korruse galeriis on Kumu ÖÖ publikule avatud rahvusvaheline digitaalkunsti näitus “gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur” (kuraator Sabine Himmelsbach, Saksamaa), mis toob publiku ette mõnekümne innovatiivse kunstniku uue tehnoloogia põhised põnevad teosed. Näitusel võib end unustada infot kandva veekardina ette või jälgida tiguposti kulgemist, Kumu katusele tekib näituse ajaks aga sõnum Google Earth’ile, klassikustaatuses Christina Kubischi innovaatiline heliprojekt võimaldab meil kuulda uudseid helisid meie oma linnakeskkonnast. Näitus „gateways“on Kumu kunstimuuseumi kultuuripealinna aasta ning ka mai kuus üle linna toimuva Saksa Kevad programmi tähtsündmus ning Mouse on Marsi ja Marsen Julesi etteasted Kumu ÖÖl Saksa kultuurinädalate mõnus programmitäiendus.

Reedel, 20. mail kell 21:000 avab Kumu kunstimuuseum uksed kogu ööks ligi 2000 muusika- ja kunstisõbrale. Festivali päralt on kogu kunstimuuseumi alumine korrus ning 5. korruse näitusesaal. Muusikaprogramm toimub paralleelselt kolmel laval: programmi on taas kaasatud ka muuseumi suur näitusesaal, kus astuvad üles suuremad live-koosseisud, fuajee-lava on eksperimentaalse tantsumuusika päralt ning Kumu auditooriumis astuvad üles haprama helikeelega esinejad. „gateways“ näitusele viiendal korrusel viib Tuborg Green Bar Kumu hiigelliftis, sisehoovis on hubanelounge-ala, avatud on kohvik ja baarid.

Kumu ÖÖ piletid on müügil Piletilevi ja Ticketpro müügikohtades ning koha peal hinnaga 20-25 EUR, esimesed 100 piletit hinnaga 17 EUR, ISIC-kaardiga 100 piletit 15 EUR

Ürituse korraldaja on Musiccase OÜ koostöös Kumu Kunstimuuseumiga ja festivaliga Hea Uus Heli.

Festivali esitleb Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011, festivali peatoetaja on Tuborg ning toetajad Smirnoff, Briti Nõukogu, Tallinna Goethe Instituut, Rootsi Suursaatkond, Soome Suursaatkond, ERR, Postimees, Rada7.ee ja RGB.

KUMU ÖÖ PILETEID SAAB SIIT:

Piletilevi /Ticketpro

NEED ON KUMU ÖÖ ARTISTID:

Mouse on Mars (GER)

Seefeel (UK)

Andrew Hung DJ ‹Fuck Buttons› (UK)

Mujuice (RUS)

Illum Sphere (UK)

Thus:Owls (SWE)

Eleanoora Rosenholm (FIN)

Marsen Jules (GER)

Maria Minerva (EE)

Multiphonic Rodent (EE)

Väljasõit Rohelisse (EE)

Imandra Lake (EE)

Laulan Sinule (EE)

SEE ON KUMU ÖÖ KAVA:

Auditoorium
22:00 – 22:45 Imandra Lake (EE)
23:00 – 00:00 Thus:Owls (SWE)
00:30 – 01.30 Multiphonic Rodent(EE)
01:45 – 03:00 Marsen Jules (GER)

Fuajee
21:30 – 22:15 Laulan Sinule (EE)
22: 30 – 23:30 Maria Minerva (EE)
23:30 – 01:00 Illum Sphere + VJ (UK)
01:00 – 02:30 Andrew Hung DJ (Fuck Buttons) (UK)
02:30 – 04:00 Mujuice (RUS)

Suur saal
22:15 – 23:00 Väljasõit Rohelisse (EE)
23:15 – 00:15 Eleanoora Rosenholm (FI)
00:30 – 01:45 Seefeel (UK)
02:00 – 03:30 Mouse on Mars (GER)


Mouse on Mars (GER)

Kumu ÖÖ üheks peaesinejaks on Andi Toma ja Jan St. Werneri poolt loodud Saksamaa post-techno trio Mouse on Mars, kes alates aastast 1993 on eksperimenteerinud techno, ambienti, dub’i, rocki, krautrocki ja punk-mõjudega, üllatades aastal 2007 fänne ja muusikapressi projektiga Von Südenfed, milles lõi kaasa The Falli ninamees, postpunk-legend Mark E. Smith. Mouse on Marsi imelist maailma aitab kõige paremini illustreerida Jan St.Werneri enda kommentaar: “Arvan, et meie muusika ei funktsioneeri päris hästi. Mitte et see oleks halvasti tehtud, kuid see pole ei päris hea tantsumuusika ega päris hea kuulamise muusika ega ka päris hea akadeemiline muusika”. Oleme pisut segaduses ja kaotsi läinud erinevate võimaluste vahel. Meie tööks on hoida pinget erinevate olukordade ja võimaluste vahel.” Tulemuseks on täiega rokkiv kontsert, mis põimib klubirütmid ja eksperimentaalse muusikamaailma selliseks tervikuks, mida on võimalik kogeda vaid just sel õigel ajahetkel õiges kohas. Kumu ööl aitavad taolise tunde saavutamisele kaasa ka aasta teises pooles ilmuva uue albumi lood.

Seefeel (UK)

Ühendkuningriigi kvartett Seefeel alustas möödunud aastatuhande 90ndate aastate algul uurimisretke shoegaze’i legendi My Bloody Valentine’i loodud kitarriefektide universumisse, sättides teekonnal leitud mürapärlid elektrooniliste biitide, loop’ide ja sämplite raamistikku. Kui bändi  varasemate  üllitiste kõlapildis domineerisid dream pop, shoegaze, ambient-techno, siis alates 1994. aastast sõlmitud lepingust plaadimärgiga Warp võib selles täheldada ka IDMi mõjusid.  Warpi alt ilmus tänavu ka Seefeeli omanimeline bändi pärandit põlistav majesteetlik comeback  album.  Värsket albumit on muuhulgas võrreldud Portisheadi plaadiga „Third“, kuid selle põhiväärtuseks on siiski Seefeeli äratuntav kajade, koorilaulukatkete, suminate ja kõige ootamatumate helidega laetud eeterlik-kihiline kõlapilt.

http://www.myspace.com/seefeelmyspace

Andrew Hung (Fuck Buttons) (UK)

Bristoli eksperimentaalse mürapopi duo Fuck Buttons üks osapool Andrew Hung  kostitab põhitöö kõrvalt Ühendkuningriigi tantsupõrandaid joovastavate  dj-settidega. Tema eripakkumiseks on krautrocki rütmidest, technost ja õige tavatu maiguga klubitümakast keeratud kosmilise noodiga kokteilid.  Fuck Buttonsi nimeline saundi-arhitektide tandem on juba aastast 2004 püstitanud barokseid mürakatedraale seniavastamata tantsugalaktikatele, toestades  küütlevaid sündikäike ja psühhedeelset suminat vankumatu tribal-rütmide karkassiga. Nii nende esikalbum „Street Horrrsing” (2008) kui 90ndate saundivõluri Andrew Weatheralli produtseeritud teine kauamängiv „Tarot Sport“(2009) on pälvinud kriitikutelt ülistavaid arvustusi. Hetkel on mehed salvestamas oma kolmandat kauamängivat

Mujuice (RUS)

Mujuice (Roma Litvinov) on Moskvas sündinud noor artist, kes on tänase Vene elektroonika-skene esinumbreid ja eduluguid ning keda kiitnud nii Pitchfork kui mitmed teised rahvusvahelised väljaanded. Oma muusikas põimib Mujuice osavalt robotlikud klikid-sämplid elusmuusikakihtide ja tundelise meloodiaga. Tiireldes osavalt žanripiiride vahel, kasutab ta mänglevalt nii akustilist jazzi kui pseudo-sümfoonilist muusikat, lõikudes ja töödeldes neid click’n’cut- ja mikro-sämpel-tehnikaga. (Mõtle Shostakovitchile, mida hekseldatud elektrisaega!). “Mujuice on avanud täiesti uue peatüki Vene Popmuusikas. Ta on suutnud ühendada kaks peaagu et vastandlikku elementi – romantilis-depressiivne Vene rock ja enastunustav klubimuusika.” Artjom Troitski. Andekat noort elektroonika-artisti võib näha sel suvel üle Euroopa kontserte andmas, sh. mainekal Sonar Festivalil.

Thus:Owls (SWE)

Thus:Owlsi punk-jazz-indie on tundeline, jõuline ja tahumatust punk-vaimsusest kantud. Bändi hingeks on Rootsi lauljanna Erika Alexandersson, kelle CVd kaunistab nii Rootsi Grammy nominatsioon improbändi The Moth liikmena kui liikmestaatus Lonely Deari ja Patrick Watsoni tuurikoosseisudes. Nimetatud bändidest on muusikuid ka Thus:Owls ridades – Montrealist pärit Patrick Watsoni kitarrist Simon Angell ja Ola Hultgren Lonely Dearist. “Erika Alexanderssoni hääl köidab sinu tähelepanu hoobilt: tugev, samas õrn, lõikavalt selge, aga suitsuselt kähe. See kasvab, muutub ja areneb läbi albumi – taustavokaalikoorides, karjatusteks paisuvates kulminatsioonides ja folgitunnetusest kantud beat-luules. Album koosneb peentest kompositisioonidest, milles iga noot ja rütm on täiuslikkuseni mõttestatud. Puhkpillid-keelpillid tantsivad bassi ja trummidega, klaveri meloodiakatked kerkivad ja hääbuvad siis olematusse. Ootuspärased muusikalised tavad jäävad siin kõrvale, peamine on tunne ja meeleolu. Midagi nii ilmekat ja täiuslikult detailset ei ole me Efterklangi “Parades” albumist saadik kuulnud.” The Line of Best Fit.

Eleanoora Rosenholm (FIN)

Eleanoora Rosenholm on Soome kultusliku plaadifirma Fonal hetkel kuumimaid nimesid. Eesti publikule juba tuttav artist saabub Kumu ÖÖle oma värskeimat albumit “Hyväile minua pimea tähti” esitlema. Suurema osa ER muusikast ja laulusõnadest on loonud Soome kunstilise popmuusika “hall kardinal” Mika Rättö (Kuusumun Proffeetta, Circle, Rättö ja Lehtisalo jne). Kontsertidel esineb bänd seitsmeliikmelisena (sh kaks trummarit ja neli süntesaatorit). ER-i esikalbum, mõrvarlike tekstidega geniaalne pop-plaat “Vainajan muotokuva” (2007) troonis Soome kriitikute edetabelite eesotsas ja kandideeris ka Emma muusikaauhinnale. 2008.a. septembris ilmavalgust näinud järg “Älä kysy kuoleilta, he sanoivat” on toonilt eelkäijast tumedamgi, segades eelarvamustevabalt kokku õõvastavate laulusõnadega süütut popmuusikat, kraut-rocki ja elektroonikat. Uus Kumu ööl esitletav album on muusikaliselt on eelkäijatega võrreldes veelgi laiema ampluaaga, ideede- ja nüansirohkem, ulatudes kaasakiskuvast kunstpopist kuni sümfoonilise rockini, riivates siin-seal ka ambienti ja enigmalikku süntesaatoripaatost. Need, kel on õnnestunud Eleanoora Rosenholmi näha varasematel külaskäikudel teavad, et oodata on unustamatult psühhedeelset tantsupidu.

Marsen Jules (GER)

Dortmundist pärit Marsen Jules (Martin Juhls) saabub Eestisse, et tutvustada oma juuni alguses ilmuvat uut albumit “Nostalgia”, mis on stiilipuhas näide marsenlikust melanhooliast ja rohkem kui kunagi varem kõlavad sellel juba ammu MJ huviorbiidis olnud orkestraalsed elemendid. MJ on tuntud ka varjunimede all Krill.Minima ja Falter, Marsen Jules nime all on aga toimunud läbimurre internetiartistist nimeka plaadifirma City Centre Offices (Arovane, Ulrich Schnauss, Static) kaudu omaenda leibeli Oktaf loomiseni. MJ muusikat võib võrrelda kirevaist helifragmentidest ja tsitaatidest tihke atmosfääriga, mis lisaks muusikainstrumentide või helitööde katketele sisaldab ka helipilke nagu klaasi klirin, flötisti hingetõmme või kitarriakordi vahetamisel tekkiv heli. Tulemuseks on kammerlik ja atmosfääriline, lüürilist melanhooliat ja turvalist äraolemist pakkuv helidemaailm.

Illum Sphere (UK)

Manchesterist pärit Illum Sphere on üks neist tabamatutest klubimuusika trendisuunajatest, kes orienteeruvad vabalt käesolevas hetkes ega lase end mõjutada mistahes stiilipiiridest. 2009. aastal ilmunud ja ohtralt tähelepanu pälvinud esik-EP-le „Incoming“ järgnenud EP-d – „The Plan Is Dead, Long Live The Plan“, „Titan“ ja värskeim üllitis „Dreamstealin“ – õigustasid ning ühtlasi võimendasid algset kumu. Tõelist läbimurret ennustatakse aga veel käesoleval aastal ilmuva debüütalbumiga, mille väljaandjaks on hoolikalt artiste valiv leibel 3024. Kauamängiva  valmimist on osaliselt pidurdanud IS staatus nõutud remiksijana, kelle kätt on saanud tunda Mr Scruff, Foreign Beggars, Zed Bias, Kidkanevil ja paljud teised. Kuigi IS-i otseseks eesmärgiks ei ole kunagi olnud produtseerida klubimuusikat, on tema vaheldusrikas hip-hopist psühhedeelia ja jazzi kaudu technoni kulgev bassipõhine looming tänapäevases otsivama vaimuga klubikeskkonnas kindla koha leidnud. Pole ime, et Illumit on nimetatud üheks unikaalsemaks artistiks UK klubimaastikul. Siinne esinemine on eriline ka põhjusel, et esmakordselt astub IS väljaspool kodumaad lavale koos VJ Emmanuel Biard’iga.

Maria Minerva (EE)

Maria Minerva loob koduste vahenditega unenäolisi ballaade, õhulisi lo-fi instrumentaale, hämarat art-pop’i ja äraspidiselt erootilist disco-non-disco tantsumuusikat. Ta on Eesti esimene hüpnagoogilise popi staar.  Kunstiteadlasest melomaani Maria Londoni tudengikorteris salvestatud muusika on nüüdseks jõudnud üleilma blogosfääri ning saanud mainekate muusikaväljaannete kriitikute lemmikuks.  USA  sõltumatu plaadifirma Not Not Fun on tänavu üllitanud nii MM kassetreliisi “Tallinn at Dawn” kui 12-tollise “Noble Savage”. Peagi on oodata ka täispikka albumit.

Multiphonic Rodent (EE)

Autonoomse kodulindistaja Erkki Hõbe soolomaterjal Multiphonic Rodent’i aliase all on viie tegutsemisaasta jooksul teinud läbi evolutsiooni avangardsest elektroonikast ja kosmilisest post-rokist minimalistliku kammermuusikani ja on tänaseks jõudnud omaks võtta ka popilikumad vormid. Kombineerides punk-ätituudi koos kammerliku instrumentatsiooniga ning estraadilikke meloodiaid leidliku eksperimentalismiga on Erkki Hõbe näide loojast, keda defineerivad vastuolud, mis samas tema loomingut vürtsitavad. Kodus mängib Hõbe kõik pillid ise, aegajalt kasutades külalismuusikuid. Laivis aga tasub oodata improvisatsioonilist ühemehe-bigbändi etteastet luuperi abil. Kujutagem ette Vaiko Epliku, Pastaca, Steve Reichi, Caribou, Ariel Pinki, Uno Naissoo ja Robert Wyatti sulamit ja tulemuseks on Erkki Hõbe. Mai lõpus, nädal pärast Kumu ÖÖd esineb Multiphonic Rodent Londonis Brainlove festivalil.

Väljasõit Rohelisse (EE)

Siin restoranis on pleekinud laudlinad, kristallkarahvinid, Gruusia brändi, kulunud sametpintsakud ja sulgedest kroonid. Saadakse kokku, minnakse lahku ja tantsitakse. Atmosfääris on melodraamat. Joobumust ja loobumust! Läbi suitsuloori võib silmata Mati Unti, kes õhtustab Klaabu, Sonic Boomi ja tundmatu Siberi šamaaniga. Arkadi ja Boriss jäid just viimasest Moskva rongist maha, aga nad ei muretse, sest siin on kajad kajad, tamburiin ja kõrbesurfibiitnikud. Mai keskel esines Väljasõit rohelisse Peterburis vene avangardartistile Sergey Kuryokhinile pühendatud rahvusvahelisel festivalil SKIF.

Imandra Lake (EE)

Legendaarse shoegaze ansambli Pia Frausi liikmete Rein Fuksi ja Eve Kompi mullu käima lükatud kooslus Imandra Lake teeb müra ja kajasegast shoegaze muusikat, kuid vähem popilikult ja pigem rahulikult, valades indie-dreampop maatriksisse sügavamaid meeleolusid ning käies ära ka kergelt tumeda folkmuusika piirimail. 2010. aastal ilmunud ning kriitikute soosingu pälvinud Imandra Lake’i debüütalbum “Seesamseesam” on mõtlik ja unistav plaat, mida ei tasu kuulata kiirustades. See on matk, mille teejuhid on muusikud, kes justkui vaatavad meie poole kuskilt ülevalt ja laulavad, mida nad näevad pilvekõrguselt ja mägede otsast. Nad jutustavad meile muusikaga kõigest väiksest ja lähedasest, mis näib nii fantastiline. Kasutavad selleks müraseinu, rikkalikku pillivalikut, minimalistlikku lüürikat ja emakeelt. “Imandra Lake on kui Pia Frausi pöördumine kodustele radadele, matkapaunas kaikuv feed-back ja kimp nukkermagusaid meloodiaid tulevasele albumile.” (Erkki Tero, Eesti Pops 1)

Laulan Sinule (EE)

Laulan Sinule on psühhedeelsete elementidega popi sugemetega tantsuline bänd. Hetkseseisuga pooled oma vähestest kontsertidest Soomes andnud kollektiiv esitleb Kumu ÖÖl oma debüütalbumit “Debüüt” Kui soovite kuulda midagi uut, eestikeelset ja omapärast, siis siin ta on! “Tere tulemast lahedate konseptsioonide maale, kus plaate ei anna välja plaadifirmad ja lauldakse sinule. Lauldakse elust, armastusest, ilusatest tüdrukutest, acidist, pannkookidest, kilekottidest, porganditest ja väga paljudest muudest asjadest, mis jäävad päikesetõusu ja loojangu vahele. Muusikalise kompositsiooni autoriks Taavi Tulev, kes on oma süvaelektroonika kapist välja murdnud ja laseb analoogsüntekatel voolida ehedat elulist elektroonilist glamuurset eestikeelset popmuusikat.” Madis Nestor, biit.me

2 Comments

  1. Irinei Smith
    Posted 15. mai 2011 at 15:32 | Permalink

    What’s the line-up?

    • Musiccase
      Posted 20. mai 2011 at 15:32 | Permalink

      Line-up is in the above info-text :)

Post a Comment

Your email is never published nor shared. Required fields are marked *

*
*

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <strike> <strong>